Sügisesel koolivaheajal, 19-23 oktoober, toimus Raeküla Vanakooli Keskuses Loovus- ja draamalaager "Ma olen päriselt ka olemas". Laager oli ööbimisega ja puha ning mõeldud just loovusklubide ja nukuteatri huviringide õpilastele, keda mul on au juhendada. Laagrisse tulid lapsed ja noored koolieelikutest kuni juba täitsa suurte neidudeni. Loomingulises koostöös sündis nädala lõpuks näitemäng, mis laste endi kirjutatud lugudest kokku sai pandud ja publikule ette mängitud - “Sõpruse mitu nägu”.
Laagri korraldas Raeküla Vanakooli Keskuse armas naiskond -
peamiselt Piia Karro-Selg ja Marina Mesipuu-Rhun. Nemad korraldasid ööbimise,
söögid, mängud, tantsud ja tegevusplaani – aitäh! Minu ülesandeks oli
draamapraktikumi ning mõnede loovustundide läbiviimine. Rein Laos tuli meile
teatri teemadel appi – aitäh, väga tore ja õpetlik oli koos mängida! Käelisi
tegevusi, grimmeerimist ja jalutuskäike juhendas Kadi Nauts, igati oli abiks ja
toeks vabatahtlik Jana Liivrand, muusikatundi ja pillide meisterdamist
juhendasid Gerallt Rhun ja Marina Mesipuu-Rhun. Mõnusat maandust pakkus Mikko
Selg oma suurepärase supi keetmisega ja armas Liina. Kiki Pärnpuu tutvustas
lastele Raeküla radu. Piia Karro-Selg hoidis rahu – nii meditatsiooniminutitega
kui öösiti laste und valvates. Neljapäeval toimus ka hobi(kepp-)hobuste
näidistreening, mis lastele väga meeldis, nagu tagasiside ringides kuulsin.
Meisterdamise ja oma loo kirjutamise osas olid meile suureks
toeks raamatud “Käpiknukud jutustavad”. Raamatus on Aafrika laste lood ja
pildid ning juhendid lihtsate nukkude meisterdamiseks – aitäh kallis Mari-Helene
Kaber ja Humana Eesti!
Nädala keskel oli meil väljasõidu päev – Viljandisse.
Külastasime Viljandi Nukuteatrit, aitäh Altmar Looris! Einestasime Viljandi Kohvikus
ning siis suure hooga, ratastel tigu kaasas, treppidest alla järve äärde. Mänguväljak
ka pardid. Jalutasime lossimägede poole, kallistasime suurt tamme ja kiikusime suurel
kiigel, elufilosoofiliselt arutades, et kuidas selle mäest üles ronimisega lood
on ja kuidas üksteist aidata kui enam ei jaksa – tuleb kokku hoida ja väiksemad
selga võtta! Edasi Pärimusmuusika Ait, lossimäed ja rippsild ning siis Viljandi
Avatud Noortetuba – aitäh sooja vastuvõtu eest! Meil olid omal kõik suupisted
bussi jäänud ja Viljandi noorteka küpsised kadusid nagu mutiauku. Tagasiteel
keerutasime läbi ka Kilingi-Nõmme Vabaaja Keskusest – äitäh meie ülienergilist
gruppi vastu võtmast!
Kogesime lühikese ajaga väga palju, saime omavahel tuttavaks
ning õppisime üksteist veelgi paremine hoidma – nii igapäevastes asjades kui
loomingulises koostöös, väike suurt ja suur väikest. Ma väga tänan, kes laagri korraldasid,
läbiviisid, toetasid ja eriti tänan lapsi ning noori kes kohale tulid ja nende vanemaid,
ma tänan usalduse eest 😊
Koolivaheaja laagri läbiviimist toetati Haridus- ja
Teadusministeeriumi lühilaagrite ja lühimalevate eriolukorra toetusest.
